Järjekordne rahaskandaal

                                                    


Ajalehe Pealinn ajakirjanik Virkko Lepassalu tegi minuga intervjuu, mis ilmus 16. septembril võrguväljaandes:


ILVI JÕE-CANNON KORRUPTSIOONIST: Üks erakond on liiga kaua kontrollimatult riigivõimu juures 
 
"Tallinna Sadama praeguse skandaalse situatsiooni puhul näeb Siim Kallas probleemi lahendusena sadama erastamist," märkis Pealinnale Jõe-Cannon, kes ise kuulus 2008-2012 Ameerika Eestis asuva kaubanduskoja juhatusse.  "Viimastel päevadel on meediakanalid täis Kallase arvamust, et suured riigifirmed tuleb erastada.  Kallas nendib Eesti Ekspressis, et kõikides lääneriikides on elektrijaamad, sadamad ja lennujaamad eraomandis."

Siim Kallas eksib

Cannoni sõnul Siim Kallas eksib, kui räägib lääneriikide eraomandis olevates sadamatest.  "Leidsin internetis andmeid meie riigile lähemate sadamate kohta ja näiteks on Helsingi Sadam Helsingi linna omand," ütles Jõe –Cannon.

"Stockholmi sadamaid haldab Stockhomi Sadamate Grupp, kuhu kuuluvad Stockholms Hamn AB ning viimasele alluvad omakorda Nynäshamns Hamn AB, Nynäshamns Mark AB ja Kapellskärs Hamn AB. Tasub aga toonitada, et Stockholms Hamn AB on Stockholmi linna omand, kellel on omakorda enamusosalus eelpool nimetatud ja talle alluvates ettevõtetes. Erandiks on siis Nynäshamns Hamn AB, mis on linnale  kuuluva Stockholms Hamn AB täielik omand."

Veel ühe näitena nimetas Jõe–Cannon Kopenhaageni sadamat. See kujutab endast koos Malmö sadamaga Taani-Rootsi ühisettevõtet, mida nimetataksegi Kopenhaagen-Malmö sadamaks. Osanikeks on sellel nii Kopenhaageni kui Malmö linnad, aga ka Taani ja Rootsi riigid, ja eraomanikele kuulub vaid veerand selle aktsiatest.

Mis puutub Riia sadamasse, siis selle kaheksast juhatuse liikmest esindavad neli kohalikku võimu ja neli on määratud riigivalitsuse poolt. 

Ka suur Poola Gdanski sadam pole eraomand. Osanikeks on seal riik, Gdanski linn ja selleks õigust omavad sadamatöölised.

Etteotsa eetilised asjatundjad

"Pilt sadamaomanikest Läänemere piirkonnas näitab seega pigem, et sadamates valitseb munitsipaal- ja riigivõim ning alles nende järel on mängu lubatud pisut eraomanikke," tõdes Jõe–Cannon. "Eestiski tuleks Tallinna Sadama, aga miks  mitte mõne teisegi sadama puhul sellist omandijaotust kaaluda. Probleem ei ole minu arvates mitte selles, et mõni äriühing on riigi või kohaliku võimu hallata, vaid hoopis see, et nõukogudesse ja juhatustesse on võimustruktuurid inimesi aastaid määranud poliitilistel kaalutlustel, mitte lähtudes nende asjatundlikkusest. Seega ei nõuta neilt ka eetikat ega ausat käitumist. Kui õnnestuks riigi äriühingute etteotsa määrata eetilisi asjatundjaid, olekski suurem osa korruptsioonist tõrjutud ja ei peaks hakkama ettevõtteid tingimata erastama."

Jõe-Cannon tõdes ühtlasi, et ühe kindla partei hulk aastaid kestnud  pürgimine riigiga seotud äriühingute jm riigi institutsioonide etteotsa on toonud kaasa kurvad tagajärjed.

"Eesti riigi taasiseseisvumise ajast peale on kõige silmatorkavamad rahaskandaalid olnud seotud Reformierakonna liikmetega, alates Siim Kallase 10 miljoni USA dollari afäärist, kui ta oli Eesti Panga president, kuni Tallinna Sadama juhatuse liikme Allan Kiilini, keda kahtlustatakse miljonites eurodes altkäemaksu võtmises mitme aasta jooksul,“ nentis Jõe-Cannon. "Sinna ajavahemikku kuulub ka VEB fondi skandaal, mida  Äripäev on nimetanud Eesti riigi kõige kõrgemal tasandil toimunud korruptsiooniks. Ajalehe 24.07.2014 juhtkirjast on lugeda, et Eesti Panga presidendid Siim Kallas, Vahur Kraft ja Andres Lipstok on kuritarvitanud oma ametipositsiooni ning hävitanud Eesti Panga mainet, nad on saanud süüdimatult valetada riigikogule ja rahvale ning, kattes üksteise tagalat, jätnud teatamata toimunud kuritegudest."

 
Aastaid sama käekiri

Jõe-Cannon meenutas ühtlasi, et enam kui 3 aastat tagasi tunnistas Silver Meikar, et on annetanud Reformierakonna kassasse raha, mis ei olnud tema oma ja mille päritolu ta ei teadnud.

 

"See skandaal sai rahvasuus tuntuks kui kilekoti lugu ning seoses Tallinna Sadama skandaaliga kuuleme, et kilekottides sularahasüstid on aastaid Reformierakonda toetanud," märkis Cannon. Õhus on kahtlused, et sama erakonna esindaja noris meelehead praamiärimees Vjatseslav Leedolt.

"Kui meenutada veel aastatetagust juhtumit, kus USA raudteeärimees Edward Burkhardt rääkis samuti suure altkäemaksu küsimisest temalt sellesama erakonna esindaja poolt, tuleks seega resümeerida, et korruptsiooni lätted ei peitu ühe või teise ettevõtte asumises riiklikus või munitsipaalomandis," tõdes Jõe-Cannon. "Pigem peitub korruptsiooni üks põhjusi asjaolus, et üks erakond on liiga kaua kontrollimatult riigivõimu juures peremehetsenud." 

Viljandist pärit Ilvi Jõe-Cannon on lõpetanud ajaloolasena USAs Connecticuti ülikooli ja kaitsnud magistrikraadi Indiana ülikoolis politoloogia alal. Lisaks erialasele tööle osales Ilvi Jõe-Cannon Baltimaade vabadusliikumises. Praegu on Ilvi Cannon tegev mittetulundusühingutes,  näiteks Rotary klubis, ja tegeleb muuhulgas põhjalikult naisuurimustega.